AJALUGU
HOTELLI HOONE AJALOOST
Kinnistu Pikk 29/Lai 24 esindab vanalinnale iseloomulikku, selle varasemast arengustaadiumist pärineva kujuga krundi ja gootikasse tagasiulatuvate hoonestusprintsiipide alusel väljakujunenud majavaldust, mis koosnes elamust, krundi sügavusse rajatud majandushoonest ja krundi tagakuljel asuva Laiale tänavale avanavast väljapaasust. Hoone struktuur on säilinud tänapaevani. Krunti iseloomustab pikk kitsas hoonestus, võlvitud kangialusega väljapaas, vähene haljastus ja munakivisillutisega kaetud hoov. Elamu on kolmekorruseline paekivist hoone algupärase diele-dornse süsteemis ja ristvõlvitud keldriruumiga. Maja algupära ja siseplaneering on on tänaseni hästi säilinud. Maja interjooris on säilinud klassitsistlik baluster ja puittrepp, nagu ka raidkivist raamistus ja kivikonsoolidele toetuvad konstruktsioonid ning laed. Varasemast ehitusperioodist leide on ka keldrikorrusel. Tahveluksed pärinevad 19. sajandist.
Esimesed kirjalikud andmed on aastast 1355, kui selle maja omanikuks oli raehärra Johannes Charlet ja hiljem tema lesk, kes loovutas kinnistu 1368 aastal Friedrich de Molenile. Aastal 1400 müüdi kinnistu raehärra Arnt Saffenbergile, kes oli Revali raehärra aastatel 1402-1431. 1435. aastal sai hoone omanikuks Goldschalk Tymmerman, kes abiellus härra Arnt Saffenbergi tütrega ja sai kinnistu abiellumise teel. Goldschalk Tymmerman sai Revali kodanikuks ja raehärraks aastal 1435. Mainitakse ka tema kolme poega ja venda, kes oli raehärraks hanasalinnas Danzig. 1457 aasta 12. märtsil loovutasid G.Timmermani poegade vöörmündrid isa kinnistu Hinrik Dellingkhusenile, kes astus mustpeaks 1479. aastal, aga abiellus juba 1483. aastal Margaretha von Wehreniga. Perre sündisid 3 poega ja 3 tütart. 1525. aastal loovutavad pärijad isa kinnistu tema pojale Corth Dellingkhusenile, kes on abielus raehärra Euert Hesselsi tütre Magdalenaga ja raehärra aastatel 1525-1533. Kinnistu pärisid edasi Corth Dellingkhuseni poeg ja hiljem pojapoeg. 11. mail 1658 loovutasid Ewert Dellingshauseni alaealiste pärijate vöörmündrid kinnistu Jochim Schultz´ile, kes pärines Hamburgist ja sai Revali kodanikuks 1653. aastal. Jochim Schultz oli abielus Margaretha von Vegesackiga. Alates 1716. aastast on maja omanikuks olnud raehärra Dietrich Ver Meer, kes oli bürgermeister Revalis 1742-1760 aastatel. Dietrich Ver Meer loovutas kinnistu kaupmees Ernst von Mühlenile, ning tema lesk Elisabeth lubas selle oksjonile, kus kinnistu uueks omanikuks sai Johannes Mickwitz. Johannes Mickwitz suri 1807. aastal vallalisena. 19. sajandil kuulus maja major Peter-Eberhard von Reimersile, kaupmees Friedrich-Gottlieb von Husenile ja raehärra Constantin Meyerile. 24.veebruaril 1901. Aastal ostis maja Helene von Nottbeck (sündinud de Soucanton).
